Türi vald 1

Paar nädalat tagasi saime teada, et meid oodatakse Türi valla sünnipäevale esinema. Otsustati, et see on tore mõte ning „Soome polka“ sobiv etteaste. Mõned korrad ikka harjutasime ka, sest nii mõnelgi naksakal tuli ära õppida nii öelda uus koht. Lisaks saime kokku ka tunnikeseks päev varem, pühapäeva õhtul, et kõik koos veel tants läbi teha.

Türi valla esimene sünnipäev, pärast Türi, Väätsa ja Käru valla ühinemist, toimus 22. oktoobri õhtul. Naksakad naised kogunesid Türi kultuurimajja nii peale kuut õhtu. Jõudsime end ilusaks sättida, peeglisaalis jala soojaks ja mälu värskeks harjutada ning ka laval paar kiiremat tiiru teha, kus selgus, et lavapõrand on libe. 

Enne kontserdi algus koos sünnipäevatortidega. Foto: Pildistas keegi Ilme telefoniga.

Edasi tuli juba oma etteastet oodata, mis sai toimuma pärast vallavanem Pipi-Liis Siemanni avakõnet. Elevust ja melu oli omajagu, kuid traditsioonilise nakasakateringi tegime ära, kuhu ka üks Kärutajate meestantsija ära mahtus.

Ja siis tuli meie kord. Minu meelest läks kõik väga hästi, keegi ei libastunud ja jõudsime kenasti oma kohtadele, kuhu pidi. Päris viimases osas jõudsin Dagmarile hüüda, et kohe saab läbi (pärast mõtlesin, et appi mida ma tegin ja jäin lootma, et pealtvaatajad seda ei kuulnud. Hiljem sain teada, et ei kuulnudki 😊). Kuidagi ikkagi juhtus nii, et leidsin end Dagmariga täitsa teisest kohast, vaatamata sellele mahtusime kenasti ühte lõpuviirgu ära. 

"Kuked". Foto Merle Rüütel

Kõik on kenasti varvastel - nii nagu peab. Foto Merle Rüütel

Kiire varvaste vahetus. Foto Merle Rüütel

Saalis viibis paar kriitilist sõpra, kes hindasid esitust väga heaks, kuid väikese miinusega, nimelt peale „kukkesid“ tulid „käteplaksud“ ning see oli välja näinud pigem nagu tuuleveskid :D Kiita saime teisteltki ja lõppude lõpuks Eva ja Veiko, palju õnne - 10. aastat! 

P.S Kes soovib, võib tordisöömisest ka kirjutada, sest mina nägin isuäratavaid torte laudadel ja hiljem piltidel. Ilusad nägid välja küll. 

Tordisööja kommentaar: Tort maitses imehästi!

Tänukaart Türi Kultuurikeskuselt.

Riina H

kas tõesti juba 6. hooaeg?

19. septembril alustasime Naksakate 6. hooaega. Seekord tantsime iga kolmapäev kell 19.00-21.00 Käru Pritisimajas. Meiega taasühinesid aastase pausi järel Meelike ja Veera. Elbe praegusel hetkel meiega ei liitu, kuid kui häda väga käes ju ta ikka tuleb meid päästma. 

Esialgselt plaanime ikka suurele tantsupeole pürgida, seetõttu hooaja algus ka juba septembri keskel, sest tantsupeo tantsud on vaja kenasti selgeks õppida. Mõtisklesime ka välisriikides toimuvate festivalide peale. Jõudsime tõdemusele, kui tantsupeole ei pääse, siis tuleksid teised festivalid rohkem teemasse. 

Janelle

5. hooajale pandi punkt Mari juures

Kõike head ja paremat. Foto: Janelle

30. juunil, just sel õhtul kui sai alguse suur jalgpallipidu, kogunesid Käru kõige naksakamad naised Mari suveterassile, et panna punkt tantsuhooajale. 

Igaüks oli kaasa võtnud midagi suupärast, mis kõik vastvalminud terassilauale seati. Majaperenaine pakkus mõnusaid jooke, nii külmi kui kuumi ja kaunist vaadet jõele. 

Veekeetmise stiilinäide Marilt. Foto: Janelle

Hooaja lõpetamiselt puudusid Kaja, kellele olid sisse sadanud ootamatud külalised ja Riina H, keda hoidis oma võimuses mets...

Kõneldi lõppevast tantsuhooajast ja vaatati ka pisut ettepoole. Kevadel sai rühm registreeritud  2019. aasta tantsupeole. Naisrühmi on aga palju ja konkurents tihe. Kui me vähemalt 10 naist kokku ei saa, kes suurele peole minekule panustaksid, pole suurt mõtet punnitama hakata. Poolikuid rühmi ei oota ju keegi... 

Vahest võtta siis mõni muu eesmärk? Lõplik otsus selgub ikkagi alles uue hooaja alguses kui taas kokku saame ja endid üle loeme.

Kõneldi aga ka muudel teemadel, mis oma kogukonnas parasjagu üleval on. Nii mõnigi info sai vahendatud ja uudised jagatud.

Mitmed meie seast lõpetasid ühtu aga Käru kõrtsis, kus sai kaasa elada jalgpallimängule, mis sel suvel liitis ka paljusid rahvatantsijaid.

Tänud Marile mõnusa võõrustamise ja kauni vaate eest!

Roosad joped reas. Foto: Janelle

Eva

Jaan, Jaanike

22. juuni...vihmane, külm. Tuleb tavaline Jaanipäev... nii mõtlesime. Arutasime isegi tänaval (asfaldil) esinemist. 23. juunil oli imeline päev. Päike ja tuul kuivatasid tantsupõranda Simmaniplatsil.

Mari jõudis lennureisilt minuti pealt tantsuproovi, mille tegime kooli hoovis. Tantsisime sammud läbi ja tegime jalad soojaks.

Kohustuslik klõps enne esinemist. Pildistas Aivi

 

 

 

Kõik olid esinemiseks valmis. Jaanipeol astusid üles kõik Käru rühmad ning oma tantsudega sisustasime pea terve tunnikese. Tantsisime Käru Jaanikat (Kaera-Jaan Eva võtmes), Käru Polkat ja Kihnu Ratast. Lisaks veel mõned seltskonnatantsud. Nagu esinemistel ikka tulid ka seekord väikesed apsud sisse aga need peitsime naeratuse taha ära. „Pealtvaataja” Veera sõnul olid tantsud kenad, ilus emotsioon ja eriti meeldis Veerale Kihnu Ratta kena rivi (selg publiku poole), kus tanude paelad tuules lehvisid...Nii, et meie riided on väga ilusad olenemata, kust ja kuidas vaadata.

Ja koos juhendajaga. Pildistas Aivi

Kärule omane - uhke jaanilõke. Pildistas Janelle

Selleks korraks Jaanid läbi. Hooaja lõpetame Mari juures 30.06.18.

Riina K

Järvamaa laulu- ja tantsupidu "Oleks minu olemine"

2018. aastal osaleme me esimest korda Järvamaa laulu- ja tantsupeol. Selle aasta peo teemaks on „Oleks minu olemine“. 

On imeilus päikesepaisteline päev. Algab see päev meie 10-le tantsijale õnneks mitte kohe hommikul, vaid alles kell 15:15, mil hakkame, kes kuidas ja kellega, sõitma Paide poole, et jõuda rongkäigu ajaks, mis peaks algama kell 16:30. 

Kuna mingit infot täpse paiknemise kohta (Pärnu maantee on pisut laialivalguv) pole eelnevalt antud, siis võtame koha sisse enam-vähem seal, kus arvame, et võiks olla. Mingi aja pärast saame ka siiski teada, et kõik Käru rühmad peavad võtma üksteise järgi ja joonduma Türi valla lipu taha. Rongkäigule lähevad kolme omavalitsusüksuse - Paide linna, Järva ja Türi valla kollektiivid vaheldumisi. Rongkäigu idee seisnes selles, et rongkäigu alguses on justkui kolm tugevat juurt, mis teine-teisest läbi põimudes hakkavad sirguma puuks. Tüvi ei ole sirgjooneline ja kohati on ehk ladvast murdumise märke, kuid visalt ja lähedusest tuge saades kasvatakse tugevaks ja tuulte käes vankumatuks. Meie rühma plagu kandsid sel korral tublid Kaja ja Mari. 

Naksakad oma alustamiskorda ootamas. Pildistas Heili

Teekond kultuurikeskuse lähedalt kuni Vallimäeni võtab umbes 30-40 minutit. Kulgeb see rahulikus tempos ja ära ei väsita. Lavale jõudes tervitab üks selle õhtu juhtidest meid soojade sõnadega ja avaldab head meelt meie osalemise üle (kuna Käru esinejad pole enne Järvamaa ridades esinenud). Lava ise oli kujundatud vastavalt peo läbivale teemale, milleks oli mets. Puuriidad ja puukuur lava kõrval ning kasepuud ja aiad, nagu 100 aastat tagasi, esinejate taga. Peo peategelaseks oli aga üks Järvamaa vana peremees nimega Uno, kes jutustas etteastete vahel oma lugusid.

Kuni meie etteasteni võtsime koha sisse lava kõrval muruplatsil. Eva palvel ja endi jaoks sammude kinnistamiseks teeme mäe otsas ka üks kord tantsu läbi. Pälvime isegi selle tegelikult üldse mitte nii perfektse esituse eest meid taamal piilunud pealtvaatajate aplausi :) 

13 oli kava järjekorras see number, mitmendana pidime me lavale minema ja „Kihnu ratast“ esitama. Ei teagi nüüd, kas see number pidi meile õnne või ebaõnne tooma. Võrreldes peaproovis saadud juhiste järgi läks miski veidi nihu ikka küll. Aga sellest vast pealtvaatajad üldse aru ei saanudki. Ja kõik laval olnud naisrühmad said selle ootamatuse varjamisega väga hästi hakkama :). 

Tants esitatud, sai nüüd iga tantsija edasi teha, mida just soovis. Mõned läksid kohe koju ja teised, kes ootasid nt. oma laululaste järgi (kes esitasid viimastena 2 laulu), said nüüd vabalt ka ise pealtvaataja rollis olla ja nautida kogu järlejäänud kava. Väga toredad esitused tegid minu meelest just noorte kollektiivid. 

Kuna kõik esinejad olid enne esinemisi toidutalongid saanud (mida tegelikult keegi üldse näha ei soovinudki), siis käis enamus tantsijaid ka söömas, kus valikus oli kas hernesupp või borš ning morss ja komm. Mõlemad supid olid väga maitsvad ja mõni võttis lausa 2 portsjonit. Pidu lõppes umbes 20 ajal. 

Üldkokkuvõttes oli tore õhtupoolik. Ja saime jällegi ühe kogemuse võrra rikkamaks. Kuna see oli meie jaoks teine maakonnapidu, siis tekkis ka loomulikult maakondade vaheline võrdlusmoment. Kumb korraldusliku või sisu poolest meelepärasem oli, jäägu siis juba igaühe enda teada.

Tänusõnad korraldajatele, juhendajatele.... Pildistas: Janelle

Eveliin

Meediakajastusi: 

• Droonifotod rongkäigust
• Järvamaal peeti laulu- ja tantsupidu
• Galerii: laulu- ja tantsupidu rääkis ajaloost

trenn Järva-Jaanis

Esimest korda on Naksakatel võimalus osaleda Järvamaa laulu- ja tantsupeol, mis kannab nime "Oleks minu olemine" ning toimub 26. mail. Selle aasta läbivaks teemaks on mets. Jaanuari lõpus registreerisime oma rühma peole ning siis oli kindel, et osa me sellest võtame. 

Naisrühmade poolt tuleb esitamisele Märt Agu tants "Kihnu ratas". Kuna tantsukirjeldus puudus, siis oli kõige mõistlikum üheskoos teiste Järvamaa naisrühmadega kokku saada ning tants selgeks õppida. Sedapuhku sõitsimegi ühel veebrikuu kolmapäevasel õhtul Järva-Jaani rahvamajja, kus meid oli ees ootamas Järva-Jaani naisrühm Tuttuued naised koos nende juhendaja Ülle Vaasiga. Meiega liitus veel kaks Järvamaa naisrühma. 

Ülle koos oma rühmaga näitasidki meile kogu tantsu liikumised ja sammud ette ning hakkasimegi järjest tantsu üksipulgi läbi võtma. Esialgu sammukombinatsioonid ning seejärel juba järjekord. Kuna Naksakaid oli kohal vaid 7 (Eva, Eveliin, Kristi, Elbe - kes on meiega taaskord ühinenud, Janelle, Ilme, Dagmar), siis oli üsna keeruline sammu pidada ja aru saada, kes kuhu täpselt minema peab. Aga kuna Järvamaa peole lähme me ilmselt ka vaid kümnekesi, siis erinevus teiste rühmade liikumistega jääb nii ehk naa. 

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kohaleminemisest oli palju kasu ning üldpildi tantsust sai ette. Suured tänud meid vastu võtmast ja juhendamast!

Janelle

uue aasta algus uues kõrtsis

Uue aasta viiendal päeval, reedel, kell 19 said Naksakad ja Kärutajad kokku Käru Kõrtsis, et tähistada uut aastat ja jõule. 

Nautisime koos maitsvat õhtusööki, mille oli valmistanud Toosikannu kokk Lauri koos oma abilistega. Lauri tutvustas meile, kuidas ta valmistas imemaitsva põdraliha kirsikastmes ja röstitud juurvilju. Kohvi kõrvale maiustasime šokolaadi-ricottaga. 

Hoolimata sellest, et tuba oli täis tantsijaid, ei tantsinud sel õhtul keegi. Selle asemel vaatasime tagasi suvele ja eelmisele hooajale ja arutasime edasisi plaane. Jutuks tulid mitmed festivalid Euroopas ja järgmised Europeadid, sest Soomest olid paljudel head mälestused, hoolimata väikestest ebamugavustest. Vahepalaks mängisime mängu, kus selgusid kohalviibijate peamised isikuomadused ja nii mõnigi sai enda kohta midagi uut ja üllatavat teada, teises mängus pandi proovile reaktsioonikiirus ja teadmised. 

Kuigi kõrts oli talviselt pisut jahe, lahkusid viimased kodu poole alles südaöö paiku.

Mari K