31 juuli 2017

31.07 Europeade kuues päev ehk reis koju tagasi

Märkamatult ongi kätte jõudnud Europeade viimane päev. Kõik said hakkama ööbimise ning elu korraldusega Nummi kooli kunstiklassis. Kui kahe rühma õhkmadratsid põrandale laiali laotati, siis astumise ruumi jäi minimaalselt. Kui Kaja seda ruumikitsikust nägi, oli ta kohe nõus ööbima tuttavate juures ning Aivi broneeris "ettenägelikult" koha oma perele ja endale hotellis, meie kodukooli lähedale (ülisuur juhus). Meie tubli noorliige Ade smuugeldas end sujuvalt sõbranna Maria juurde. Siis jäi tühjaks ka Aime koht, kes õnnetu kukkumise tõttu avakontserdil lahkus enne Europeade´i lõppu. Päris viimaseks ööks lahkusid ka mõned Kärutajad, nii et viimasel ööl oli ruumi laialt käes. Akende all oma koha leidnud olid esiti õnnelikud, et said ruumi õhutada oma äranägemise järgi. Aga üllatus-üllatus, kuigi aken oli ööseks suletud, siis tuuletõmbus jäi. Nii sai mõnigi meist nohu, mis sest et magati rätik või müts peas. Kurja juureks olid ventilatsiooniavad, mis kõrgusid lae all akende juures.
Selgeks sai nipp, kuidas hääletult õhkmadratsil külge keerata. Festivali lõppedes sai väga soodsa raha eest (5€) koju kaasa osta oma küljealuse, soovi korral ka naabri oma. Paljud kasutasidki seda võimalust.
Suurt poleemikat ja nurinat tekitas tualettide vähene arv korrusel. Öömajalisi jagus meie korrusele tublisti üle saja ning sel korrusel oli 2 WC-d. Kusjuures oli neid võimalik kasutada ka duširuumina. Aga oh üllatust, viimasel ööl selgus, et meile väga lähedal poole korruse jagu allpool oli olemas paljude kabiinidega tualettruum. Tegelikult ju probleemi ei olnud, oli ainult väike infosulg.
Sujuvalt liikus kell ka viimasel ööl üle kesköö kui pillimäng, laul ja naer vaibus koridoris ning viimased seltskonnalõvid põhku pugesid. Hommik terendas loetud tundide pärast ja agarad ärkajad olid enne 6 juba jalul. Veel üks tavapärane hommikusöök kooli söögisaalis ning asjade paigutamine- pakkimine bussi ja juba veeres täies lastis buss Helsingi poole. Ummikutest pääsenud, olime parasjagu varakult sadamas platsis. Pilistvere Pillimehed ja segakoor Leelo tänasid ühises ringis oma tublisid juhendajaid, bussijuhti ning Kärutajatest ja Naksakatest reisikaaslasi.
Tagasisõit toimus Viking Line laevaga. Parjalt oli aega rahulikult lõunatada ja poodides uudistada (veel head ja paremat kodustele soetada). 
Rõõm oli suur kui Tallinna sadamasse olime jõudnud, sest koju enam ei olnud pikk maa. Punane buss ootamas ning kõik bussis võis reis kodupoole jätkuda. Esimeseks peatuseks oli Rapla, kus Kärutajate Taavi lahkus meie hulgast. Ja juba õige pea saabusime Kärusse. Kärus tänasime bussijuhti ja oma reisikaaslasi pisikeste meenetega. Heili kamandas Riina K autoga järgi ning kõigile pakuti küüti, kellel polnud võimalik kedagi järgi kutsuda. Ja kogu kraam mahtus ka peale. 
Suur oli rõõm koju tagasi jõuda!

Ilme 


30 juuli 2017

30.07 Europeade viies päev koos ülesastumisega lõppkontserdil

Pühapäeva hommikul ärkasime teadmisega, et korralikku vatti saanud rahvariided tuleb õhtul veel viimast korda selga sättida ja et hommikupooliku veedame paadireisil. Tundus aga, et paadireisile soovis minna veel nii mõnigi teine europeade´i külastav rühm. Seiklus ühistranspordiga päädis sellega, et paadireisi asemel saime natuke veel linna peal jalutada.

Bussi ootamas, et paar peatust edasi sõita. Jala oleks õigeks ajaks 
kindlasti kohale jõudnud. Pildistas Heili Burmeister 

Lõuna tipphetk oli see, et kui eelnevatel päevadel tuli leppida kindlate „maitsvate“ pastasortidega, siis pühapäeva õhtusöögiks anti võimalus valida kõigi nelja pasta vahel. 

Ja siis oligi aeg käes liikuda Europeade´i lõppkontserdile. Kärutajad said koos teiste Eesti segarühmadega tantsida toredat ja üsna tempokat „Kolumatsi polkat“. Seejärel tuli esitlusele kõikide Eesti rühmade ühistants „Käru polka“. „Käru polka“ ajaks kolisime Mariga ajutiselt Kärutajate hulka, sest seal olid paar meest pilla-palla. Naksakatel tulid igal juhul kõik tantsud väga hästi välja, aga kõige erilisem oli kokkuvõttes siiski avakontserdil esitatud „Soome polka“, millele hoogsalt kaasa elati ja plaksutati. Kõige lõppu korrati üle „Humppa“. Kuigi tantsude vahel olid üsna pikad ootamisajad, saigi nii ka teiste maade tantse vaadata ja üsna mõnusa emotsioonipaketiga lahkuda. 
Eesti naisrühmad lõppkontserdil Gatorade Centeris Mina tahan tantsu lüüa
esitamas. T
ants lõppes ühise lillemotiiviga. Pildistas Janelle Leenurm 

Bussiparklas tänasime oma giidi väikese meenega, milleks oli kohalikus Käru ettevõttes Traageldaja valminud õlakott. See sobib kenasti rahvarõivaste juurde. 
Meie giidile kingitust üle andmas.
Pildistas Heili Burmeister

Peale kontserti saime oma kodukoolis lõõgastudes lõpuks ühise rütmi ja noodi oma reisikaaslaste Pilistvere pillimeeste- ja naistega ning tegime Naksakate esituses „Simmani polka“ ning koos segarühma täiendusega „Oige ja vasemba“. Sellisel viisil sai Europeade meie jaoks toredasti kokku võetud. Lisaks avastas Elbe, et meie „magamistoa“ läheduses asub veel üks suur WC, nii et võitlus noorte leedu tüdrukutega oleks olemata jäänud. Segarühma poisid olid selleks õhtuks eelnevate ööde emotsioonidest piisavalt väsinud, nii et olid haruldaselt esimeste magamaminejate hulgas, esimene varajane langenu oli Mait.




Kristi L

29 juuli 2017

29.07 Europeade neljas päev rongkäigu rütmis

Vastuvõtulaev Suomen Joutsen.
Pildistas Eveliin Anton. 
Laupäeva hommik algab kokku neljale Naksakale ja Kärutajale (eelmisel päeval bussis toimunud hääletuse järgi osutusid nendeks Elbe, Eveliin, Sille ja Taavi) teistest mõnevõrra varem. Nimelt on täna kutsutud iga rühma 2 esindajat Europeade´i komitee vastuvõtule Suomen Joutsasse, kus võõrustavad meid Turku linnapea, Europeade´i „boss“ ja veel üks inimene (kes ta küll oli, seda teada ei saanudki). Et vastuvõtt pidi algama kell 10, siis pidime ööbimiskohast ühistranspordiga teele asuma hiljemalt kell 9 täies rõivastuses. Ja et päris täpselt me siiski ei teadnud, kuhu suunduma peame, siis väike ärevus oli ikka sees ka. Bussis olles hoidsime silmad-kõrvad lahti ja see tuli ka kasuks, sest nägime, et Itaalia rühma esindajad olid koos oma giidiga, kes ilmselgelt peaks ju teadma, kuhu minna. Õige bussipeatuse juures ta isegi lausus üle bussi: “Reception!“. Ja see tähendas, et meilgi vaja bussist maha astuda. Hoidsime end nüüd kindlalt nende selja taha. Ühel hetkel see giid aga peatus ja oli veidi nõutu õige asukoha leidmise suhtes. Meie ei hakanud aga ootama, mis ta välja mõtleb ja suundusime sinnapoole, kus arvasime, et see vastuvõtt peaks aset leidma. Sel hetkel olime juba jõe ääres, kus asusid ka 2 suuremat laeva. Nähes, et me kuidagi läbi väravate kuskile edasi minna ei saa, jäime veidi mõtlikuks. Mõtlesime siis igaks juhuks inimese käest, kes meile vastu tuli (kes juhtus olema samuti üks giididest), küsida teed Suomen Joutsasse. Ja oh seda imet.... me tegelikult olimegi juba selle „ees“. Suomen Joutsen osutus selleks samaks üheks suureks laevaks, mille ees me praktiliselt seisime.

Suupistet ja šampust vastuvõtul
nautimas. Pildistas Eveliin Anton
Kohalejõudmise mure murtud, võtsime istet Suomen Joutsan`i lavaesisel pingil. Peatselt hakkasid kogunema ka teised rühmad. Vastuvõtutseremoonia algas suht väljakuulutatud kellaajal. See kätkes endas laeval kätlemist, kingituse üleandmist (meie rühmad kinkisid Minna Sahvri käsitöö marmelaadid), ringkäiku laeval ja seejärel väikest suupistet klaasi šampusega. Võõrustaja kinkis omalt poolt A4 mõõdus Europeade´i tunnusplakati (mille me küll hiljem ringkäigult tulles vaikselt tagasi sokutasime). Sel ajal kui istusime ja nautisime päikest ning šampust suupistetega, randus meist mõnikümmend meetrit eemal vesibuss. Meie giid oli esimesel päeval ka midagi maininud, et sellega saab sõita viimasest esinemiskohast esimesse, mis oli sealjuures ka meie järgmiseks sihtkohaks sel päeval, kuhu pidime suunduma. Taavi oli vesibussi nähes kohe krapsti püsti ning läks asja uurima. Hetke pärast viipas meile kutsuvalt, et me nüüd ruttu vesibussile tuleksime. See võttis suuna täpselt sinnapoole, kuhu meil olnuks vaja hakata ka mõne aja pärast kõndima. Jalad kiiresti seeliku alt välja ja vesibussis me hetke pärast olimegi. Tore oli see sõit. Mis siis, et nii lühike. Maha pidime minema nö poole maa peal vastaskaldal. See aga meid ei morjendanud, sest aega meil oli ja saimegi jalutades aega parajaks lüüa ja jäätist nautida. Ja loomulikult poseerida, sest nii mõnigi klõps sai meist tehtud :). Jõudsime oma esinemispaika umbes 11.30. Kuna ülejäänud tantsijad, kes said täna natuke pikema hommiku veeta, pidid kohale tulema 12.15-ks, siis jõudsime nautida teiste maade gruppide esinemisi, tantsida Humppat ja juua jääkohvi.
Naksakate Elbe ja Kärutajate Sille ning Taavi kohvitamas. Pildistas Eveliin Anton
Kui esinemisaeg kätte jõudnud, asusime lavale. Naksakad esitasid 2 tantsu. Esimesena tuli esitamisele Soome polka, mis päädis loomulikult publiku tulise aplausiga. Teisena tantsisime Ma es kuule. 
"Märgiline esinemiskoht" Käru raamatukogu juhataja Ilme tantsimas
Turu raamatukogu ees Soome polkat. Pildistas Kalev Palling
Turu Europeade viimane ülesastumine tänavaesinemisel. Pildistas Kalev Palling

Ade, Heili ja Maria Pilistvere Pillemeestele ja Leelotajatele kaasa tantsimas.
Pildistas Kalev Palling
Tantsud esitatud, oli aeg suunduda lõunasöögile. Kõhud täis söödud, jäi veel umbes tunnike aega parajaks lüüa linna peal. Seejärel suundusime rongkäigu alguspaika. Et oma ettenähtud punkti jõuda, sai veidi ka niisama kõnnitud, sest mingit täpset viita selle kohta ei olnud, kuhu keegi minema peaks ning äkitselt lõppesid ka numbrid otsa ja meie kohanumbrit ei paistnud kuskilt. Koht lõpuks üles leitud, jäime rongkäigu algust ootama. Rongkäik ise edenes kiirelt ja kogu tee Eva eestvedamisel tantsides. Kui tee läbitud, suundusime muruplatsile istet võtma ja keha kinnitama.
Naksakad rongkäigu eel. Pildistas keegi Heili fotokaga
Naksakad rongkäigul. Pildistas Kalev Palling
Kärutajate ja Naksakate rühma silte hoidmas terve tee meie
tublid abilised Ade ja Maria. Pildistas Kalev Palling
Tantsusammus rongkäigul kulgemas. Pildistas Kalev Palling
Rongkäigu lõpus keha kinnitamas. Loomulikult pastasalatiga. Pildistas Kalev Palling
Sellega sai päeva nö ametlik osa läbi. Õhtu polnud aga kaugeltki mitte veel sündmuste poolest läbi. Tantsuriided ööbimiskohas mugavamate vastu vahetatud, naasime European Village´sse (seal asus nn pealava), et võtta veel viimast mõnusast meeleolust, mida korraldajatel ja esinejatel pakkuda oli.

Kella 20.00ks oli välja kuulutatud Humppaa ühistants, millega sooviti purustada maailmarekord ning millest me loomulikult kõik osa võtsime.
Humppa maailmarekordi püüdmisele kaasa aitamas. Pildistas Heili Burmeister
Peale seda sai igaüks juba ise valida omale meelepärase vaba aja veetmise.

Et sellel laval pidid esinema kella 22.30 paiku Pilistvere Pillimehed (nendega olime koos nii bussiga tulles-minnes kui ka esinemistel ja ööbimiskohas), siis võtsime (loe: Heili, Janelle, Mari ja Eveliin) oma „kohustuseks“ ka nende viimast esinemist vaatama-kuulama minna. Kohad võtsime sisse loomulikult kohe lava ees :). Seisma me seal ei jäänud, vaid õige tantsija hing sees, näitasime mitte-eestlastest kaasaelajatele, kuidas muuhulgas ka kaerajaani tantsida. Samal moel saime ka ise ühe Leedu tantsu selgeks. Tantsuõhtu oli väga meeleolukas ja meeldejääv ning kestis meie jaoks südaööni. Selleks ajaks olime enne kõik omavahel kokku leppinud, et hakkame oma bussiga kodu (ehk siis kool, kus ööbisime) poole sõitma. Koju jõudes pugesid enam-vähem kõik ka kohe oma vooditesse (loe: õhkmadratsitele). Päev oli olnud sündmusterohke ja meeldejääv.

Ootamas oli aga järgmine päev ja uued sündmused.....


Eveliin A.

28 juuli 2017

28.07 Europeade kolmas päev ja väike põige Nurmijärvile

Hommikune äratus oli varajane, sest 9.30 pidime hakkama oma koolimajast liikuma, et õigeaegselt jõuda oma 1. tänavaesinemisele Vähätori platsile ehk esinemisplatsile nr 1. Ehkki tegu oli 1. tänavaesinemisega ja kellaaeg varane, toimisime kiirelt ja olime ka õigeaegselt valmis. Üles astusime tantsudega Soome polka ja Kergole. 
Oma esinemiskorda ootamas. Pildistas Kalev Palling
Turust Nurmijärvile - ca 200 km. Google maps
Meie üldises plaanis oli tegemist muudatusega. Kui esialgu oli meile tänavaesinemine kell 14.30 ja hoopis teisel platsil siis see sai muudetud umbes nädalapäevad enne festivali, sest sama päeva õhtupoolikuks olime koos Märjamaa rühmadega lubanud ette võtta sõidu Raplamaa sõprusvalla keskusesse Nurmijärvile. Kui Eestis on vahemaad lühikesed ja keegi ei tuleks selle pealegi, et no kui te juba siinkandis olete (cic!), siis oleks väga tore kui „hüppaksite“ ka meie juurest läbi ja annaksite väikse kontserdi, et jutt on vahemaast ca 200km. Soomlastel aga maad rohkem käes ja arvamused teised.
Seda, kas minna ja kuidas minna sai arutatud juba tegelikult varem ja lõppkokkuvõttes oli päris hea, et ikka läksime. Tuli küll paar tundi sõita bussiga – buss oli teine ja juhtki oli asisem meie tavapärasest, teadis teed ja tundis kella, aga heas seltskonnas möödub aeg kiirelt.

Nurmijärvil võtsid meid vastu kohalik vallavanem ja sõprussuhete ja kultuuri eest vastutav meesterahvas. Tutvustasid meile esinemisplatsi – otse Aleksis Kivi silme all ja tõmbasid platsi kõrvale masti ka meie riigilipu.

Siis aga siirdusime sööma ja oli see vast kõhutäis. Menüü osas olid kõik juba varakult oma eelistused saatnud, aga seda, et portsud on niivõrd suured ja pärast seda tuleb ajada end rahvarõivastesse ja tantsida…. Kristi oli valinud endale näiteks hamburgeri ja kui see lauda jõudis, oli see vaat, et suurem Kristist või vähemalt sama suur. Nii, et tekkis küsimus, kas Kristi sööb hamburgeri või hamburger Kristit.

Nurmijärvi esinemiseks vahetasime riided kohalikus vallamajas ja sealt siirdusimegi juba kivi pilgu alla tantsima. Raplamaa tantsijad pakkusid sõprusvalla rahvale tunni aja pikkuse tantsukontserti. Märjamaa tantsijad rohkem pärimustantsudele keskendudes ja meie oma repertuaari tantse ette kandes. Naksakad esitasid oma repertuaarist Simmanipolka, Ma es kuule, Soome polka, Vigala reinlender, Kergole ja koos teiste rühmadega ühistantsu Käru polka. Vihmapilved tulid ja läksid aga meie kohal end tühjaks siiski ei kallanud. 

Mari aitamas Kärutajate rühma hädast välja, õppides mõne 
prooviga Kärutajate tantsu selgeks. Pildistas Janelle Leenurm
Esinemisjärgselt kärme riietevahetus ja asusimegi tagasiteele Turku. Tee peal saime ka infot, et Turus oli õhtul kallanud kui oavarrest ja see oli ka ainuke vihmane õhtu selle festivali ajal. Hea, et otsustasime selle õhtu veeta Nurmijärvil.
Esinejate ja võõrustajate ühispilt Aleksis Kivi monumendi ees Nurmijärvil. 
Pildistas keegi Janelle fotokaga. 
Naksakad koos Aleksis Kiviga. Pildistas keegi Janelle fotokaga
Eva S

27 juuli 2017

27.07 Europeade teine päev

Hommik. Ärkamine varem kui tahaks või võiks. Üks üksik mobiil nõuab selle peremehelt kindlat tõusmist, hoolimata helina vaigistamisest suudab see telefon taas äratama hakata... küll oli aga näha kuidas selle peremees ägedalt kummimadratsilt põrkas kui noor rahvatantsija maast püsti! Nojah, siis kogu see seltskond hakkaski toimetama... pessu, riidesse, sööma. Hommikusöök oli maitsev - lehtsalat, kurk, tomat, juust, sink, pudru, moos, või, mahl, vesi, kohv, tee (saladuskatte all - see jätkus ka järgnevatel hommikutel).

Hommikusöögi järgselt algas sõit Gatorade Center esinemiskohta, kus Türil toimunud Minieuropeadel harjutatud tantsud vaid poole tunniga pidid paika loksuma, et õhtul juba esinedes Europeade avakontserdil kõik sujuks. Pärast pisikest proovi sõitsime tutvuma kohaliku vaatamisvääruse – Turu linnusega, mis pakkus põnevust oma pisikeste käikude ning ajalooliste väljapanekutega. 
Naksakad ja Kärutajad, Turu linnus, 27.07.2017. Pildistas Heili fotokas, kellegi käes.
Turu linnus, 27.07.2017. Pildistas Heili Burmeister


Kompositsiooniharjutus Turu linnuses. 27.07.2017. Pildistas Janelle Leenurm

Seejärel nautisime piknikul hommikusöögil kaasa antud lõunasööki, milleks oli pastasalat, südamekujuline kukkel, väike võipakike ja 1 banaan (saladuskatte all võib öelda, et taolist lõuna- või õhtusööki sõime ka järgnevatel päevadel). 
Naksakad ja Kärutajad pikniku pidamas. Turu linnus 27.07.2017. Pildistas Heili Burmeister

Edasine käekäik oli juba endi teha. Nii mõnigi võttis ette väikese shopingutuuri või lähema tutvumise linnaga. Aivi, kes oli juhtumis broneerinud omale hotellitoa meie ööbimiskooli kõrvale, mõnules vabal ajal koos Kalevi, Maria ja Adega spaas.

Enne õhtust avakontserti sättisime endid esimest korda selle reisi jooksul rahvarõivastesse ning suundusime oma „söögikooli“ õhtusöögile. Et aega arvestasime pisut varuga, siis peale õhtusööki jalutasime enne Gatoradesse suundumist veel linna peal ringi.
Turu linna lilleilu. 27.07.2017. Pildistas Heili Burmeister
Jalga soendamas. Turu linn,
27.07.2017. Pildistas Ilme Säde
Õhtune avakontsert algas kell 19.00, enne õiget algusaega olid laval meeleolu loomas muusikud. Valisime Naksakate ja Kärutajatedega endile sobivad istekohad, sedapuhku esireas, ning kontserdi nautimine ning pingsalt oma esinemisjärjekorra ootamine võis alata. 
Veera Jesse, Eveliin Anton, Riina Kalvet, Heili Burmeister.
Gatorade Center, 27.07.2017. Pildistas Heili Burmeister
Gatoradel oli väga palju rahvast nagu arvata võis ja väga palav. Kui esialgu oli kõik sujunud viperusteta, peale selle, et Riina K-l oli ikka veel reisist paha olla. Ja siis tulid vahejuhtumid -kõigepealt suutis Eveliin kuidagi libiseda tribüüni trepil ja kukkuda. Sel korral küll tõsisemaid vigastusi peale sinikate, marrastuste ja katkiste sukapükste ei olnud. Siis libises Maria samal trepil kuid õnneks sai tasakaau tagasi ja ei kukkunud vaid pääses ehmatusega. Mariast ja Adest oli järgnevatel päevadel suur abi Käru tantsurühmadele, seda lugu saab lugeda juba järgmiste päevade tegemistest.
Maria Palling ja Ade Eensoo, Gatorade Center,
27.07.2017. Pildistas Heili Burmeister
Vapper Eveliin suutis ennast esinemise ajaks koguda ja 16. etteaste, Soome polka võis alata.  
Naksakad, Soome polka eel, Gatorade Center,
27.07.2017. Pildistas Heili Burmeister
Avakontserdil astusid Naksakad kõigepealt üles koos teiste Eesti naisrühmadega ühistantsu Soome polkaga, mis võeti väga võimsate emotsioonidega vastu. Naksakate esimene esinemine suurel areenil oli toimunud - ÄGE, äge oli Eesti naiste ühistants Soome polka, see tõmbas rahva käima! Olla seal koos teiste tantsijatega ning tantsida nii suurel areenil sellisele rahvahulgale oli ütlemata võimas tunne. Esimesed emotsioonid vaibunud, tuli oodata peaaegu kontserti lõppu, sest pea viimaseks 43. tantsuks oli Eesti rühmade ühistants Kanga kudumine. Pikas ootamise vaheajas toimus Ilme abiga Riina K. imeline paranemine, nimelt otsustas Riina lõpuks midagi süüa ja ennäe imet saigi terveks. Toiduks imelised friikartulid. Samal ajal kui Riina seal sõi ja paranes pidid Kärutajad esinema minema. Aga nagu ütleb rahvatarkus, siis kaks õnnetust ei jää kolmandata, nimelt libises trepil Kärutajate tantsija Aime ja nii õnnetult, et lõualuus oli mõra ja õmmelda tuli päris korralikult. Sellega Aimele Europeade ka lõppes, loodame et paranemine läheb kiiresti. Meil oli ju ikka veel üks tants tansida, treppidel käimine oli muutunud eriti ettevaatlikuks. Suundusime õige ukse juurde aegsasti.  Kangas sai kootud korralikult ja sellega esinemine meie jaoks lõppes.
Miks Mari on Kärutajatega koos, seda saab lugeda 28.juulikuu tegemistest,
Gatorade Center, 30.07.2017. 
Pildistas Heili Burmeister



Tagasisõit Gatorade Centerist ööbimiskohta algas 22.30. Kõik olid väsinud, kuid õnnelikud, tantsud õnnestusid. Oma nn kodus toimus väike einestamine, pesemine ja magamaminek - igaüks omale sobival ajal, ühist tule kustutamist ei toimunud, nii mõnigi luges taskulambivalguses raamatutki, mõni luges päevauudiseid nutitelefonist või suhtles perega FBs.
Tekst Aivi, Heili, Janelle

26 juuli 2017

26.07 Europeade esimene päev ehk reis võis alata

Lõpuks on kätte jõudnud 26. juuli, kaua oodatud ja veidi ärevaks tegeva päeva hommik. Eelmisel päeval käisin südant ja meelt rahustamas metsas ning heameel on asuda teele teadmisega, et ma jõuan peale Soome reisi mustikaid korjama minna küll.

Hommikused rituaalid tehtud ja sammud auto poole seatud, et jõuda kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta, mõtlen kas said ikka kõik vajalikud asjad kaasa. Viimaks autosse istudes teen järelduse, et nii kui nii jäi midagi maha või ei tulnud lihtsalt meelde. Mis seal ikka, lõppude lõpuks pole Soome mingi tühermaa, kui midagi on puudu eks siis vaatame kuidas saab.

Jõudnud Käru aleviku bussipeatusesse, saabus peagi buss Võhmast ning meid tervitasid Pilistvere Pillimehed ja segakoor Leelo. Naksakad ja segarühm Kärutajad asusid riideid ja muud reisikraami peale laadima ning võtsime suuna Tallinna sadama poole. Olime kenasti graafikus ja teel olles liitus meiega veel tantsijaid. Aivi ja Riina K aga otsustasid minna Soome omal käel.
Rõõmsal sammul Tallinna sadamas laevale minek. 
26.07.2017. Pildistas Heili Burmeister.

Juba jõutud üle lahe. Oma punase Hansaliinide bussi leidmine arvutu 
hulga busside seast on lihtne. 26.07.2017. Pildistas Heili Burmeister.

Helsingisse jõudes ootas meid ees umbes 168 km pikkune bussisõit Turu linna. Väike jalasirutus oli kusagil Helsingi ja Turu vahepeal ning lõpuks jõudsime Turu Gatorade Center jäähalli juurde, kus mõningase ootamise järel saime oma käepaelad, teavikud ja muud huvitavat – oranži joogipudeli ja võileivakoti Europeade logoga ja puha. Sel ajal kui Eveliin ja Mari käisid meid registreerimas, lõid pillimehed-naised lood lahti ja soovijad said tantsu lüüa. Pidu algas ja ka pasta dieet, sest peale registreerumist läksime sööma.

Kaasaelamine tantsijatele ja pillimängijatele. Turu Gatorade parkimisplatsil.
26.07.2017. Pildistas Heili Burmeister
Lõpuks jõudsime oma, nii öelda kodukooli Nummi, kus meid ootasid täispuhutud madratsid. Aivi ööbis hoopis lähedalasuvas hotellis koos oma perega ning Kaja oma tuttavate juures.
Kahe rühma tantsijad on leidnud oma koha käsitööklassis.
26.07.2017. Pildistas Heili Burmeister 
Peale sisse elamist ja lahti pakkimist otsustati Turu ühistranspordi ja linnaga tutvuma minna. 
Et kodupeatus meeles püsiks. 26.07.2017.
Pildistas Janelle Leenurm
Vaim valmis linna avastama. 26.07.2017.
Pildistas Janelle Leenurm
Õhtul oli ka Europeade pealaval Varvintoris tervitusesinemine. Rahvast oli kahjuks nii palju, et ka pikad inimesed ei näinud laval toimuvat aga vahva oli ikkagi.

Rahvahulk esimesel õhtul Europeade pealaval toimuvast osa saamas.
26.07.2017. Pildistas Janelle Leenurm
Hetke püüdmas. 26.07.2017. Pildistas Janelle Leenurm
Päeva lõpetasime jalutuskäiguga Turu linna läbiva Aura jõe promenaadil, nautides imeilusat õhtut ja oodates põnevusega juba järgnevaid päevi. 

Riina H

08 juuli 2017

Minieuropeade Türil - ettevalmistused Europeadeks

Laupäeval, 8 juuli hommikul, sättisime oma autod Türi sõidusuunale ja läksime harjutama suure Europeade esinemisteks. Päeva alguseks oli välja kuulutatud kell 9 ja Türile jõudes säras päike kõrgel taevas. 
Kuna Eveliin oli õnnetult jaanipäeval oma jalga vigastanud, asendas teda Dagmar. Temale oli päev suur proovilepanek. 
Regamise oli rühma juhendaja Eva juba ära teinud ja meie toidutalongid kätte saanud. Vaatasime üle oma päevakava  - mis kell ja kus oma tantse harjutame ja seadsime sammud laululava suunas.
Entusastlikult oma tantsujärge ootamas. Läks oodatust tunduvalt kauem.
Pildistas: keegi Heili telefoniga
Lauluväljakul leidis esimesena aset naisrühmade tantsu Mina tahan tantsu lüüa proov ning seejärel tuli kokkutantsimisele ka meie õpitud Soome polka. Kuna tegemist on kiire tantsuga ning murumätastel tantsimine vajab erilisi oskusi, oli selle kokkutantsimine paras pähkel. Samal ajal tantsisid segarühmad põhikooli staadionil Kolumatsi polkat ja Kadrelit. Kristi, kes tantsib nii meie kui segarühmas, jõudis mõlema harjutusväljaku vahelt joosta ja kõik tantsud kaasa teha. 
Naisrühmad Mina tahan tantsu lüüa kokkutantsimisel. Pildistas Janelle Leenurm
Siis suundusime staadionile, kus tuligi hakata avakontserdi ja lõppkontserdi liikumisi harjutama. Pidi ikka viks ja nobe olema, sest juhendajaks oli Valdo Rebane. Samuti tuli kõik väga täpselt meelde jätta, et Soomes kõik sujuks kiirelt ja kõik teaksid, kus nad tantsima peavad ning kuidas siseneda ja väljuda jäähallis. Esmakordselt prooviti tantsida elava muusika saatel. 
Lõunasöögile jõudsime viimaste rühmade hulgas ja pokusalat oli juba otsas. Lõunasöök aga üllatas positiivselt: pakuti kartulit ja liha, mis pole sellistel üritustel sugugi tavaline.
Seejärel alustasime ühistantsude Kanga kudumine ja Käru polka läbiproovimist. 
Õhtupoolikul jäi meil tunnike vaba aega, et ennast rahvariietesse sättida ja kauniks teha. Selle aja sees sadas paras sahmakas vihma taevast alla, kuid rongkäigu alguseks oli õnneks vihm järgi jäänud. 
Naksakad rongkäigu eel. Pildistas: Kalev Palling
Seejärel algaski pargist rongkäik, kulgedes mööda Türi linna tänavaid Tehisjärve juurde ja sealt tagasi staadionile. Sellele järgnes kontsert kõigile huvilistele.
Naksakad on rongkäiguga jõudnud Türi põhikooli staadionile. Pildistas Meelis Brett
Kontserdil tuli ettekandmisele kuus tantsu koos Humppa-ga. Vahepalaks esinesid veel Valga tantsijad oma muusikutega ning Türi Kaktus ja kapell. Samuti rääkis Valdo Rebane tantsude vahepeal, kuidas Soomes kõik välja hakkab nägema. 
Jalg oli juba väsinud ja tönts, kuna päev oli olnud lämbe, palav ja pikk. Aga mis ei tapa, pidi ju tugevamaks tegema! Õhtune esinemine läkski suure õhinaga ja meeleolukalt. Olime saanud kindlustunde Soome esinemisteks.
Ühispilt koos vigastatud Eveliini ja tema pojaga ning puhkusel oleva Meelikesega. Pildistas: Kalev Palling
Veera J